Riistvara ja operatsioonisüsteemide alused

Repositooriumist

Arvutite riistvara ja operatsioonisüsteemide alused

Repositoorium on loodud Tallinna Ülikooli Informaatikaõpetaja õppekava magistritöö "Riistvara ja operatsioonisüsteemide õppevara loomine Haapsalu Kolledži kontekstis" raames.

Repositoorium sisaldab õppevara (õpiobjektid, pildid, esitlused, töölehed jne), mis on mõeldud Riistvara ja operatsioonisüsteemide alused aine õpetamise toetamiseks. Loengute kaustas on slaidiesitlused ja viited õpistsenaariumitele Leplanner.ee keskkonnas Teemade kaustas on õpiobjektide algfailid koos piltidega ja SCORM paketid õpihalduskeskkonda importimiseks Töölehtede kaustas on H5P formaadis töölehed ja viited samadele töölehtedele sisuloome.e-koolikott.ee keskkonnas

Õpiobjektid on loodud eXeLearning (https://exelearning.net/en/) tarkvaraga ja repositooriumis on olemas nii eXeLearning failid, SCORM paketid kui ka pdf failid. SCORM pakette saab lihtsalt importida õpihaldussüsteemi, nagu näiteks Moodlesse.

Iga õpiobjekt on eraldiseisev üksus, mis sisaldab teema kohta informatsiooni ja harjutust või harjutusi.

Kõik repositooriumis olev info on vabalt kasutatav ja soovitused muudatuste ja täienduste suhtes on teretulnud.

Parimat!

Martti Raavel

Kursuse ülesehitus

Kursuse eesmärk ei ole koolitada välja arvutispetsialisti, kes tunneb detailidena arvutite siseelu, vaid pigem on eesmärgiks anda õpilasetele üldised teadmised arvutite ehitusest, arvuti komponentidest ja operatsioonisüsteemidest. Samuti ei ole materjalid esialgu mõeldud 100% iseseisvalt teadmiste omandamiseks, vaid on mõeldud toetavateks materjalideks loengus õpitule ja räägitule.

Õppematerjalide loomisel on lähtutud kursuse ainekaardil välja toodud eesmärkidest ja õpiväljunditest.

Eesmärk: Kujundada teadmised arvuti ülesehitusest, komponentidest ning riistvara toodetest. Anda ülevaade operatsioonisüsteemide ülesehitusest ja tööpõhimõtetest.

Õpiväljundid: Üliõpilasel on teadmised arvuti riistvaralistest komponentidest, nende tööpõhimõtetest ja omavahelisest sobivusest. Üliõpilane tunneb operatsioonisüsteemide olemust ja teab nende toimimispõhimõtteid.

Kursus on üles ehitatud nii, et koosneb kuuest loengust, millest viies loengus toimub õppetöö ja kuuendas eksam. Iga loengu pikkus on kokku 180 minutit + 15 minutit pausi. Loengutes võetakse ükshaaval läbi loengu teemad ja enamuse teemade kohta toimub ka 'käed küljes' praktikum, mille käigus saavad õpilased tutvuda arvutite riistvara komponentidega, vaadata, mis on nende komponentide sees ja vahetada omavahel kogemusi. Alates teisest loengust toimub iga loengu alguses lühike test eelmistes loengutes õpitud teemade kohta (meenutamine). Praktikumide käigus täidavad õpilased erinevate arvutite komponentide kohta töölehti ja jäädvustavad komponentide lammutamise protsessi. Praktikumide eesmärk on kinnistada loengus saadud teadmisi läbi praktilise kogemuse. Olulise osa loengutest ja praktikumidest moodustavad õpilaste ja õpetaja kogemuste vahetamine ja arutelud.

Iga loengu lõpus täidavad õpilased tagasisideküsitluse loengu kohta - mis neid kõige rohkem kõnetas ja mis jäi loengus arusaamatuks. Tagasiside alusel saab järgmise loengu alguses segaseks jäänud teemad/punktid üle selgitada. Samuti toimub iga loengu alguses lühike enesekontrolli test eelmiste loengute teemade kohta.

Kodutöödena uurivad õpilased rühmatööna loengus räägitud teemade kohta lisa, täiendavad (nt ajalugu, huvitavad faktid, erinevad lood jne) või kaasajastavad õpiobjekte, esitavad oma panuse kohta lühikese aruande ja teevad järgmises loengus oma töö kohta lühikese esitluse.

Hindamismudel

Hinne moodustub 25% kodustest töödest (iga kodune töö annab 5% hindest) ja 75% kirjalikust eksamist.

Eksam on välja töötatud eelnevalt paika pandud õpiväljundite alusel. Iga loengus õpitud teema kohta on koostatud küsimused avatud vastustega või valikvastustega. Peale eksami tulemuste selgumist saab iga üliõpilane individuaalse tagasiside oma eksami tulemuste kohta.

Kursuse hinne moodustub järgmiselt:

• „A” - suurepärane 91-100%
• „B” - väga hea 81- 90%
• „C” - hea 71- 80%
• „D” - rahuldav 61-70%
• „E” - kasin 51- 60%
• „F” - puudulik 0 – 50%

Loengute teemade jaotus

Esimese loengu teemad:

Esimese loengu õpistsenaarium

• Tutvumine - kes oled ja kui palju Sul on arvutite riistvaraga kogemusi
• Test eelteadmiste välja selgitamiseks
• Arvusüsteemid
• Arvutites kasutatavad mahuühikud
• Mis on arvuti ja millest see koosneb?
• Protsessorid
  • Praktikum - erinevate protsessoritega tutvumine, töölehe täitmine.
• Emaplaadid
  • Praktikum - erinevtae emaplaatidega tutvumine, töölehe täitmine.
• Mälud
  • Praktikum - erinevate mäludega tutvumine, töölehe täitmine.

Esimese loengu õpiväljundid

Peale loengut oskab õpilane:

• Teisendada arve kümnendsüsteemist kahendsüsteemi ja vastupidi (256 piires)
• Nimetada arvutites kasutatavaid mahuühikuid
• Nimetada arvuti tööks hädavajalikke osi
• Kirjeldada, mis vahe on kümnendsüsteemil põhinevatel eesliidetel ja kahendsüsteemil põhinevatel eesliidetel (andmemahuühikute kontekstis)
• Loetleda protsessorite olulisemaid parameetreid
• Loetleda emaplaatide olulisemaid parameetreid
• Kirjeldada, mis on emaplaat ja milleks seda vaja on
• Loetleda mälude olulisemaid parameetreid
• Tunda arvutikomponentide hulgast ära protsessori, mälu ja emaplaadi

Teise loengu teemad:

Teise loengu õpistsenaarium

• Koduste tööde esitlused
• Test eelmise loengu teemade kohta
• Andmekandjad
  • Sisesed andmekandjad
    • Praktikum - erinevate sisemiste andmekandjatega tutvumine. Kõvaketta/välkmäluketta töölehe täitmine. Mis on kõvaketta/välkmäluketta sees?
  • Välised andmekandjad
    • Praktikum - erinevate väliste andmekandjatega tutvumine. Mis on CD/DVD-seadme sees?
• Toiteplokid
  • Praktikum - erinevate toiteplokkidega tutvumine, töölehe täitmine

Teise loengu õpiväljundid

Peale loengut oskab õpilane:

• Selgitada andmekandjate funktsiooni
• Nimetada vähemalt 3 erinevat sisest andmekandja tüüpi
• Nimetada vähemalt 3 erinevat välist andmekandja tüüpi
• Nimetada andmekandjate olulisemaid parameetreid
• Analüüsida erinevate andmekandjate omadusi (mis on vahe, millised on ühe või teise eelised)
• Selgitada toiteploki otstarvet
• Nimetada toiteplokkide olulisemaid parameetreid
• Tunda ära arvutikomponentide hulgast kõvaketta, välkmäluketta ja toiteploki

Kolmanda loengu teemad:

Kolmanda loengu õpistsenaarium

• Koduste tööde esitlused
• Test eelmiste loengute teemade kohta
• Graafikakaardid
• Muud lisakaardid
• Lisaseamed
  • Osunduseadmed
  • Klaviatuurid
• Praktikum - arvuti lammutamine ja kokkupanek

Kolmanda loengu õpiväljundid

Peale loengut oskab õpilane:

• Kirjeldada graafikakaardi otstarvet
• Loetleda erinevaid arvutites kasutatavaid lisakaarte
• Selgitada, mis on osundusseade
• Nimetada vähemalt 3 erinevat osundusseadet
• Selgitada klaviatuuri tööpõhimõtet
• Tunda ära arvuti komponentide hulgast graafikakaardi, võrgukaardi ja helikaardi
• Võtta arvuti komponentideks lahti
• Panna töötavatest komponentidest kokku töötava arvuti

Neljanda loengu teemad:

Neljanda loengu õpistsenaarium

• Koduste tööde esitlused
• Test eelmiste loengute teemade kohta
• Lisaseadmed
  • Monitor
    • Praktikum - mis on sülearvuti LCD/LED-paneeli sees?
  • Printer
  • Skänner

Neljanda loengu õpiväljundid

Peale loengut oskab õpilane:

• Nimetada monitoride olulisemaid parameetreid
• Selgitada erinevate ekraanitehnoloogiate erinevust
• Selgitada LCD-monitoride tööpõhimõtet
• Nimetada printerite olulisemaid parameetreid
• Selgitada erinevate prinditehnoloogiate erinevust
• Selgitada printerite tööpõhimõtet
• Selgitada skännerite tööpõhimõtet
• Nimetada skännerite olulisemaid parameetreid

Viienda loengu teemad:

Viienda loengu õpistsenaarium

• Koduste tööde esitlused
• Test eelmiste loengute teemade kohta
• Operatsioonisüsteemid
  • Praktikum - erinevate operatsioonisüsttemide paigaldus arvutisse või virtuaalmasinasse
• Virtuaalmasinad
• Hüperviisorid

Viienda loengu õpiväljundid

Peale loengut oskab õpilane:

• Selgitada oma sõnadega operatsioonisüsteemi olemust
• Kirjeldada operatsioonisüsteemi põhiülesandeid
• Nimetada vähemalt kolme erinevat operatsioonisüsteemi
• Selgitada oma sõnadega virtuaalmasina olemust
• Kirjeldada virtuaalmasina eeliseid füüsilise arvuti ees
• Selgitada mis on hüperviisor

Kuuenda loengu teemad:

• Koduste tööde esitlused
• Eksam